VABAD RADIKAALID
Vabad radikaalid on aatomid, molekulid ja ioonid millel on üks või rohkem paarituid elektrone. Vabad radikaalid suudavad kiirelt ja pöördumatult oksüdeerida erinevaid keha struktuure, kaasarvatud raku DNAd. Vabad radikaalid moodustuvad keha normaalsete biokeemiliste protsesside ajal, kaasarvatud hingamine ja seedimine või tõusnud füüsiline pingutus. Tavaliselt suudab keha ise võidelda selle kogusega, mis ta ise toodab.
Täna puudub tasakaal vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel, seda kutsutakse oksüdatiivseks stressiks. Selle põhjuseks on vabade radikaalide massiivne tootmine, mis on põhjustatud alkoholist, ravimitest, kiirgusest (kaasarvatud UV- ja x-kiirgus), sigaretisuitsust, keskkonnareostusest ja osoonist. Ülekaal, haigused, mentaalne ja emotsionaalne stress aitavad samuti kaasa koormusele, mille on kehale loonud vabad radikaalid. Dr. Artemis Simopolous selgitab: “Vabade radikaalide kogus meie kehades on märkimisväärselt tõusnud samas, kui me tarbime oma dieediga kuni kuus korda vähem antioksüdante.” Ateroskleroos, kasvajad, südameatakk, katarakt, võrkkesta vananemine, immuunsuse langus – kõik need on tüüpilised terviseprobleemid põhjustatud oksüdatiivsest stressist.
Vabade radikaalide poolt põhjustatud keemilist reaktsiooni nimetatakse oksüdatsiooniks. Oksüdatsiooni põhjustatud kahjusid on näha metallil, kui see roostetab. Teist eksperimenti, illustreerimaks oksüdatsiooni, saab läbi viia õunaga: lõika õun pooleks; kata vasak pool sidrunimahlaga (mis sisaldab C-vitamiini ja antioksüdatiivsete omadustega polüfenoole), kuid jäta paremal asuv lõik nagu see on. Kõigest minutitega hakkab paremal pool asuv lõik pruuniks tõmbuma, samal ajal kui sidrunimahlaga leotatud pool, tänu looduslikele antioksüdantidele sidrunimahlas, jääb sama värskeks ja valgeks, nagu oleks see just lõigatud.
Sarnane oksüdatsiooni protsess leiab asset ka kehas, kui vabade radikaalide arv läheb kontrolli alt välja. Oksüdatsiooni põhjustatud kahju ja vabade radikaalide mõju näeb kõige paremini meie nahal. Üks peenikeste joonte, kortsude ja kuiva naha, teisisõnu naha vananemise põhjuseid, on raku DNA kahjustumine, mis on vabade radikaalide põhjustatud. Astaksantiin on üks tugevamaid antioksüdante looduses ja seda kutsutakse ka superantioksüdandiks hea põhjusega. Vabade radikaalidega koostoimides kindlustab/kahjutustab ta nad ning hoiab ära kahju, mida nad võivad tekitada. Astaksantiin otsib vabu radikaale nii vett armastavatest/veelembese (hüdrofiilsetest) rakumembraani küljelt kui ka rasvalembese (lipofiilselt) küljelt – vastupidiselt paljudele teistele antioksüdantidele, mis töötavad ainult membraani sees (E vitamiin ja beeta-karoteen) või väljas (C vitamiin).
1. OXYGEN FREE RADICAL SCAVENGING ABILITIES OF VITAMINS C, E, b-CAROTENE, PYCNOGENOL, GRAPE SEED PROANTHOCYANIDIN EXTRACT AND ASTAXANTHINS IN VITRO. Debasis Bagchi, Ph.D. Pharmacy Sciences, Creighton University School of Health Sciences, June 2001
3. Simopoulos AP. The importance of the omega-6/omega-3 fatty acid ratio in cardiovascular disease and other chronic diseases.Exp Biol Med (Maywood). 2008 Jun;233(6):674-88. doi: 10.3181/0711-MR-311. Epub 2008 Apr 11.
4. Simopoulos AP. The importance of the omega-6/omega-3 fatty acid ratio in cardiovascular disease and other chronic diseases.Exp Biol Med (Maywood). 2008 Jun;233(6):674-88. doi: 10.3181/0711-MR-311. Epub 2008 Apr 11.